Mõjuinvesteeringute võtmed Euroopas 2022. aastal

Esitame EVPA ja GSG aruande "Accelerating Impact" järeldused, mis on esimene Euroopa mõjuinvesteerimissektori mõõtmise uuring.

Olenemata sellest, kas olete mõjuinvestor või sotsiaalne ettevõtja, olete tõenäoliselt otsinud andmeid Euroopa mõjuinvesteeringute turu kohta rohkem kui üks kord. Selle teabe leidmine ei ole siiski lihtne ülesanne: usaldusväärseid allikaid, mis pakuvad koondandmeid mõjuinvesteeringute kohta Euroopa territooriumil, on endiselt vähe. Üks neist on EVPA (European Venture Philanthropy Association), mittetulundusühing, mis on pühendunud mõjuinvesteeringute ja riskifilantroopia edendamisele meie kontinendil (ja mille liikmed me oleme!). EVPA viib läbi uuringuid, loob ökosüsteemis sünergiat ja korraldab levitamistegevusi, näiteks üritusi, kõnelusi, seminare...

EVPA avaldas äsja aruande, mida me kõik oleme oodanud: "Accelerating Impact" on esimene aruanne mõjuinvesteeringute sektori mõõtmise kohta Euroopas, mis viidi läbi koos mõjuinvesteeringute ülemaailmse juhtrühmaga (GSG). Ulatuslik uuring, mille eesmärk on valgustada mõjuinvesteeringute olukorda Euroopas tervikuna, milles osales 285 organisatsiooni, kes esindavad 512 mõjuinvesteeringute vahendit 18 Euroopa riigist.

Kas soovite teada nende järeldusi? Siin on kokkuvõte:
1. Turu suurus kasvab jätkuvalt, kuid moodustab endiselt vaid väikese osa kogu investeerimisest
2021. aastal oli mõjuinvesteeringute maht Euroopas 80 miljardit eurot, mis tähendab 26% kasvu võrreldes 2020. aastaga. See moodustab aga vaid 0,5% Euroopa investeerimisturust.
Sellest kogusummast 32 miljardit oli mingis vormis täiendavus. Mõjuinvesteeringute puhul viitab täiendavus sellele, kui palju investeeringud tegelikult muudavad olukorda. See tähendab, et see on mõiste, mis aitab meil kaaluda, kas investeering oli mõju saavutamisel otsustav või oleks mõju hoopis muul viisil samamoodi saavutatud.

2. Suurem osa investeeritud kapitalist pärineb erainvestoritelt, finantsasutustelt ja institutsionaalsetelt investoritelt.
Järgneval joonisel on näidatud, kust investeeringud pärinevad nii Euroopas kui ka mitmes riigis, näiteks Belgias, Hispaanias, Itaalias või Prantsusmaal. Üldiselt pärinevad koguinvesteeringud peamiselt erainvestoritelt (71% Hispaanias), institutsionaalsetelt investoritelt ja finantsasutustelt.

Üksikinvestorite osakaalu suurenemine on seletatav mõnes riigis toimunud soodsate regulatiivsete muudatustega, näiteks 90/10 solidaarsusfondide rakendamisega Prantsusmaal.
Muude osalejate hulgas on üllatav, et sihtasutuste osakaal on vaid 1%. See võib tuleneda sellest, et sihtasutused on väga kindlate ja väljakujunenud investeerimisstrateegiatega üksused, millel puudub teiste organisatsioonidega võrreldes paindlikkus muudatuste tegemiseks. Samas peegeldab see arv ka sihtasutuste tohutut kasutamata potentsiaali oma missiooni edendamiseks mõjuinvesteeringute kaudu.

Samuti on oluline märkida, et 5% tuleb Euroopa fondidest, mis on võrreldes 2020. aasta 1%-ga märkimisväärselt kasvanud, ning 4% pärineb kõrge netoväärtusega eraisikutelt. Kõik need on osalejad, kellel on suur potentsiaal teha tulevikus mõjuinvesteeringuid.

3. Muutuste teooria ja SKT Mõju standardid, kõige enam kasutatavad mõju mõõtmise meetodid.
Mõju mõõtmise osas olid muutuste teooria ja SKT mõju standardid 43%-ga võrdselt juhtpositsioonil, millele järgnesid mõju juhtimise projekti (IMP) 5 mõju mõõdet.
Selles valdkonnas on siiski veel tööd teha: kuigi kõik küsitletud üksused väitsid, et kasutavad mõnda mõõtmismeetodit, tunnistas 17%, et ei ole mõõtmisest kaugemale läinud kui mõju juhtimisega seotud tegevused.

Veebilehel Lendahand kasutame nii muutuste teooriat kui ka SKT standardeid. Vaadake meie mõju mõõtmise ja juhtimise raamistikku, et näha üksikasjalikult, kuidas me seda teeme. Võite külastada ka meie mõju lehekülge, et saada kokkuvõtlikum ülevaade sellest, kuidas me mõju hindame aadressil Lendahand.

4. 40% investeeringutest suunatakse väljapoole Euroopat.
Kuigi aruandes keskendutakse Euroopa üksuste investeeringutele, on peaaegu 40% eraldatud väljaspool Euroopat. Need välisinvesteeringud jagunevad võrdselt Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia vahel.
Euroopa territooriumil tehtud investeeringutest enamik investeeritakse investeerivate üksuste endi riikides. Siiski on 16% investeeringutest tehtud teistesse Euroopa riikidesse, mis võrreldes eelmise EVPA uuringuga näitab, et Euroopa investorid kalduvad üha enam investeerima naaberriikidesse, tõenäoliselt soodsamate regulatiivsete muudatuste tõttu.

Täieliku aruande saate alla laadida alljärgnevalt lingilt.